Kodukontori kulud

Kodukontori kulud on populaarne ja sageli segadust tekitav teema. Mida saab ettevõtte kuludesse kanda ja mida mitte? Kuidas kulusid õigesti arvestada ja vormistada? Allpool on praktiline ülevaade.

Kellele kulud hüvitatakse?

Kui töötaja on sunnitud kodukontoris töötama, hüvitatakse talle kodukontori kulud. Kui töötaja soovib ise kodus töötada, kuigi ettevõttel on kontor olemas, on tegemist töötaja vaba tahtega ning kulusid ei hüvitata.

Millised kulud kuuluvad hüvitamisele?

• elekter, vesi, küte;
• internet;
• koristus- ja valveteenused;
• kodukontori ruumi remont ja sisustus.

Kui ettevõte soovib maksta töötajale või juhatuse liikmele kodukontori eest täiendavat renti, tuleb makstud summalt deklareerida ja tasuda tulumaks.

Millised kulud ei kuulu hüvitamisele?

• igasugused laenud (eraisiku laen, korteriühistu laen jne) ja laenuintressid;
• ühistu remondifondi maksed.

Kas käibemaksu saab tagasi?

Käibemaksu saab tagasi nendelt kuludelt, mille arved on koostatud ettevõtte nimele. Eraisikule koostatud arvetelt mitte.

• Ühistu kommunaalkuludel käibemaksu ei olegi, seega nendega probleemi ei teki.
• Elektriarve on tavaliselt eraisiku nimel — seega käibemaksu tagasi ei saa.
• Telefoniarve oleks mõistlik vormistada ettevõtte nimele: siis on see ettevõtte kulu ja käibemaksu saab tagasi.

Kuidas kulusid arvestada?

• Kui kodus on töötamiseks üks eraldi tuba, arvestad kulud ruutmeetrite järgi.
• Kui kasutad internetti valdavalt töö tegemiseks, võid internetikuluks arvestada 80%, 90% või 100%.
• Kui ruutmeetreid täpselt arvutada ei saa ja tegevus käib mitmes toas, on mõistlik arvestada kuludeks 50% — see on kõige levinum proportsioon.

Kuidas vormistada?

• ettevõte sõlmib töötajaga kodukontori tasuta kasutamise lepingu;
• lepingus lepitakse kokku kululiigid ja proportsioonid, mille ulatuses hüvitatakse;
• korteri omanik teeb kord kuus kulude aruande, lisab vajalikud arved ja ettevõte teeb väljamakse.